Lindude gripp ja Newcastle´i haigus 

Need, eriti ohtlikud teatamiskohustuslikud lindude viirushaigused on väga kontagioossed taudid, mille korral tabanduvad lindude respiratoor- ja seede- ning närvisüsteem.

Lindude Orthomyxoviridae sugukonna Influenzavirus A virulentsed omadused jagunevad kaheks: suure ja väikese virulentsusega tüvedeks. Suure virulentsusega tüved põhjustavad ägeda kuluga  ja lühiajalist,  kõrget haigestumist ning kõrget suremust ( kuni 100%). Väikese virulentsusega haigustekitajate puhul on haigustunnused kerged või puuduvad sootuks ja suremus on madal (kuni 10 %).
Mõlemad haigused on nii epidemioloogiliste iseärasuste kui kliiniliste ja patoloogiliste tunnuste  alusel üsna sarnased!!!

Lindude Influenzavirus A eritub väliskeskkonda nakatunud või siis nakkuse läbipõdenud lindude rooja ja hingamisteede eritistega ja saastunud esemete vahendusel. Influenzavirus´e säilib pikalt eluvõimelisena vees, samuti linnulihas, sulgedes ja munadesInfluenzavirus´e kandjateks looduses on veelinnud ja rändlinnud (näiteks pardid, haned, luiged jne), kellelt võivad nakkuse saada kodulinnud. Veelindude hulgas levib viirusnakkus valdavalt ilma nähtavate haigustunnusteta, kuid suure patogeensusega viirustüved põhjustavad tervisehäireid ka neil. Rändlindudega võib haigus levida pikkade vahemaade taha. Inimestele on kõige ohtlikum lindude Influenzavirus A viirustüvi H5N1, kuid haigust võivad tekitada ka H7N2, H9N2 ja H7N7 viiruse alamtüübid.

 Newcastle´i haiguse tekitaja, ehk Paramyxoviride looduslikuks reservuaariks Eestis on tuvid.
 Lindude Newcastle´i haigustekitaja puhul jaotatakse  virulentsusest  olenevalt viirustüved kolmeks: velogeensed, mesogeensed ja lentogeensed.  
 

Haigus

LINDUDE GRIPP

NEWCASTLE haigus

Etioloogia

Orthomyxoviridae

Influenza A, H5N1

Paramyxoviride Rubulavirus

Patogeensuse aste

Suure patogeensusega tüvi

Väikese patogeensusega tüvi

Velogeensed

vistserotroopsed

neurotroopsed

Mesogeensed

Lentogeensed

Vastuvõtlikud liigid

Igas vanuses kodu- ja uluklinnud, eksootilised linnud

INIMENE, siga, hobune, kass, küülik, hiir

Uluklinnud, kes on tavaliselt resistentsed, levitavad viirust kevad-sügisese rände ajal kaugete vahemaade taha. Igas vanuses kodu- ja uluklinnud (kanad,papagoid,tuvid) Inimesel põhjustab pneumoentsefaliiti, konjuktiviiti Igas vanuses kodu- ja uluklinnud

Viiruse eritumine

Haigete või viiruskandjate lindude keha ekskreedid ja sekreedid;silmanõre, ninanõre, roe, linnuliha, munad, suled,

 

Saastunud inventar, transpordivahendid, sööt, jook, allapanu.

Haigete või viiruskandjate lindude keha ekskreedid ja sekreedid;silmanõre, ninanõre, roe, linnuliha, munad, suled

Saastunud inventar, tranvpordivahendid, sööt, jook, allapanu.

Haigete ja viiruskandvate lindude keha ekskreedid ja sekreedid; roe, munad, suled

 

Haigete ja viiruskandvate lindude keha ekskreedid ja sekreedid; roe, munad, suled

Haigestumine/suremus

Kõrge/ kõrge Madal/madal Kõrge/ kõrge madal/20% madal

Esinemine maailmas

Levinud ülemaailmselt Levinud ülemaailmselt levinud ülemaailmselt levinud ülemaailmselt levinud ülemaailmselt

Kliinilised

tunnused

Septitseemia.

Kõrge palavik, raske üldseisund, depressoon;

Respiratoorne nähud, konjuktiviit, sinusiit, kõhulahtisus;

Näo, harja ja lokutite tugev turse

 

 

Isu ja aktiivsuse langemine

munatoodangu langus VÕI

haigustunnuseid ei kujune!

Palavik, depressioon, isutus, hingeldus

Respiratoorne sündroom,

Harja ja lokutite tsüanoos

Närvinähud: TORTICOLLIS, tiibade ja jalgade paralüüs

Munatoodangu langus

Respiratoorne sündroom, munatoodangu vähenemine ja kvaliteedi langus

Tibudel närvinähud

Kergekujuline respiratoorne sündoom.

Tekib lühiajaline isu ja munatoodangu vähenemine.

Subkliiniline kulg

Lahanguleid

Äkksurma juhtumid

pea pk. naha alused tursed, jalgade tursed

Täppverevalumid serooskestadel, munasarjades, ees- ja pärismaos ja lümfoidkoes

Mao, sool-  ja respiratoortrakti, munasarjade põletik ning verevalumid

Interstitsiaalsed ja peritrahheaalsed tursed, trahhea limaskestal verevalumid

Aju hüpereemia ja turse

 

Dif. diagnoos

Newcastle´i haigus, infektsioosne bronhiit, larüngotraheiit, pastörelloos, mükoplasmoos Lindude gripp, infektsioosne bronhiit, larüngotraheiit, pastörelloos, mükoplasmoos

Ennetamine

Linnud hoida hoonetes, söötmiskohad katta, et vältida võimalikke kontakte rändlindudega.

Kodulindude jälgimine ja seire.

Karantiin. Haigete ja haigetega kokkupuutes olnud lindude  hukkamine. Hoonete pesu ja deso.

EL-s on lindude gripi vastu vaktsineerimine keelatud!

Eestis vaktsineeritakse kanad ja vutid alates 2008, 1.04.