Lindude gripp ja Newcastle´i haigus 

Antud õpiobjektis esitatud videomaterjalid aitavad mõista lindude gripiviiruse (ehk influenzaviiruse A) H5N1  olemust, antigeensete mutatsioonide mehhanisme ja selgitavad eelmisel sajandil asetleidnud inimeste gripipandeemiate olemust.

Gripiviirused on antigeensetelt omadustelt äärmiselt plastilised ja võimelised arvukateks rekombinatsioonideks. Erineva antigeense struktuuriga Influenzavirus A viirustüübid on võimelised vahetama geene teise looma või linnu või inimese viirustüüpidega. Videos 1  selgitatakse millised gripiviirused levivad erinevatel looma ja linnu liikidel ja millised on viiruste omadused.  Video 2 selgitab pandeemiate tekkimise eeltingimusi ja viiruste muteerumise mehhanisme ning viiruse H5N1 väljumist oma algsest reservuaarist veelindude ja rändlindude populatsioonist.

Suure patogeensusega lindude gripiviirust on diagnoositud inimestel, sigadel, kassidel ja teistel loomaliikidel.
Lindude gripiviirus eritub väliskeskkonda nakatunud või siis nakkuse läbipõdenud lindude rooja ja hingamisteede eritistega, saastunud esemete vahendusel ja säilib pikalt eluvõimelisena vees, samuti linnulihas, munades.
Gripiviiruste kandjateks looduses on peamiselt veelinnud (näiteks pardid, haned, luiged jne), kellelt võivad nakkuse saada kodulinnud. Veelindude hulgas levib nakkus valdavalt ilma nähtavate haigustunnusteta, kuid kõrge patogeensusega viirustüved põhjustavad tervisehäireid ka neil. Rändlindudega võib haigus levida pikkade vahemaade taha.
 
Inimestele on kõige ohtlikum H5N1, kuid haigust võivad tekitada ka H7N2, H9N2 ja H7N7 viiruse alamtüübid.
Lindude gripiviiruse H5N1 tõttu on surnud miljoneid linde ja mitu sada inimest maailmas.
Videos 5 näidatakse kuidas käituda lindude gripi või Newcastle´i haiguse ohu korral taudikoldes, kuidas kaitsta enda tervist nakkuse eest, kuidas linde lahata ning võtta proove siseorganitest laboratooriumisse saatmiseks.