Lindude gripp ja Newcastle´i haigus 

1. Lindude gripi kliinilised tunnused on varieeruvad ja olenevad lindude vanusest, linnuliigist ja viiruse virulentsetest omadustest. Kui on tegemist suure virulentsusega H5N1 tüvedega, siis on haiguspilt üliäge- septitseemiline. Domineerivateks haigustunnusteks on  kõrge palavik, köha, aevastamine, konjuktiviit, sinusiit, pea ja kaelapiirkonna ödeem. Haigus on lühiajaline ja lindude hukkumine 100%-ne.Väikese virulentsusega haigustekitaja korral  väheneb lindudel isu ja munatoodang. Munad võivad olla pehme koorega ja deformeerunud.

Newcastle´i haiguse puhul oleneb haiguspilt jällegi linnu liigist, vanusest ja viiruse omadustes, ehk kas tegemist on velogeense, mesogeense või lentogeense tüvega. Vistserotroopsete velogeensete viirustüvede korral on esiplaanil äge respiratoorne kahjustus ning haigestumus ja suremus ulatub 100 %-le. Neurotroopsete viiruste korral on väga kõrge just tibude suremus, täiskasvanud lindudel jääb suremus 20% ringi. Lentogeensete tüvede korral on haiguse diagnoosimine keerulisem; võib märgata kerget respiratoorset haigestumist ja mõningast munatoodangu vähenemist ning muna kvaliteedi langust.  Just selline oli aastatel 2006-2007 Eestis asetleidnud Newcastle´i haiguspuhang!

2. Suure virulentsusega tüvedega nakatumise korral on surnud lindude lahangul näha pea piirkonna turseid, konjuktiviit, sinusiiti, verevalumeid lihas- ja pärismaos, trahheas ja lümfoidkoes ning munasarjades. Närvinähtude korral on aju hüpereemiline ja turses.

3.Kõrged temperatuurid hävitavad viiruse aga madalad konserveerivad.

4. Influenzavirus A on ühine lindudel, loomadel ja inimesel. B ja C esineb ainult inimesel.

5. Gripiviirus levib inimeselt inimesele otsekontakti teel ja aerogeenselt, aga ka kaudselt saastunud esemete ja pesemata kätega. Rändlinnud levitavad viirust  oma väljaheidetega, kehanõredega, munadega, jne.

6. Antigeenne drift on  kerge viiruse membraani katvate glükoproteiinide muutus aga shift korral vahetavad erinevate looma ja linnu gripiviirused geneetilist informatsiooni ja sellise mutatsiooni tulemusena tekib uus suure kontagioossusega ja väga agressiivne viirus, mis ongi uue gripipandeemia tekkimise eeltingimuseks.

7. Eelmisel sajandil leidis aset kolm pandeemiat:

1918- Hispaania gripp, 50 miljonit,

1958- Aasia gripp , 2 miljonit

1968- HongKong, 1 miljon inimest.

8. Iga-aastaselé  gripile on iseloomulik sessoonsus, on olemas vaktsiin ja tähtis on vaktsineerida kõrgesse riskigruppi kuuluvaid inimesi. Pandeemiline gripp ei ole sessoone, vaktsiin ei ole kohe saadaval kuigi vaktsineerida on vaja väga kiiresti kogu elanikond.